Standardtarkvara või tellimustarkvara: millal kumb valida
Kui protsess mahub valmistööriista, võtke see. Tellimustarkvara on põhjendatud siis, kui protsess on osa teie konkurentsieelisest või standardtarkvara nõuab liiga palju kompromisse.
Te ostate CRM-i, sest müügijuht ei saa enam märkmetega hakkama, ja kolme kuu pärast seisab süsteemi kõrval Excel kolme hinnakirjaga ning kaust arvetega, mida keegi kopeerib raamatupidamisse. Toode ei ole kehvem, kui lubati, sest ta tunneb klienti, tehingut ja järgmist kõnet, aga ta ei tunne teie protsessi, sest see protsess ei olnud see, mida tootja ehitas sadadele ettevõtetele, ja see lõhe, mitte ühe kohandusega täidetav auk funktsiooniloendis, on kogu selle artikli teema: kas te ostate tööriista oma protsessile või protsessi oma tööriistale. Kui puudu on ühendus süsteemide vahel, mis juba teevad oma tööd, ei ole see argument arenduse kasuks: kõigepealt ühendame selle, mis juba on.
Valik standardtarkvara ja tellimustarkvara vahel ei ole küsimus sellest, milline nupp paistab moodsaim, ega sellest, kas te „olete piisavalt suured, et ise ehitada”. Meie vastus on sama, mille oleme teenuselehele kirjutanud: kui teie protsess mahub valmistööriista, võtke valmistööriist, see tuleb odavam, ja eritellimussüsteem on põhjendatud siis, kui protsess on osa teie konkurentsieelisest või standardtarkvara nõuab liiga palju kompromisse, ja see lause ei ole müüginipp, et pärast ikkagi arendust müüa, vaid test, millega me kaotame tehingud, mille puhul tuleks kirjutada veel üks CRM, ja jätame alles need, mille puhul see test on läbitud.
See artikkel ei ole e-poe platvormi võrdlus, sest selle oleme juba mujal kirjutanud, ega ole ka tellimustarkvara hinnakiri, sest sellist artiklit meil ei ole ega tule, kuna hindu me peast välja ei mõtle, ega ole lubadus, et oma süsteem alati võidab. Me müüme nii standardtarkvara juurutamist kui arendust nullist, ja aus tekst algab sellest, et mõnikord on kalleim teenus, mida saame teile müüa, see, mida teile vaja ei ole, seega allpool on piir, mille järgi saab selle valiku teha enne, kui keegi müüb teile sprindi.
Standardtarkvara või tellimustarkvara: millal kumb valida
Võtke standardtarkvara, kui protsess sinna mahub, ja tellige tarkvara, kui protsess on osa teie konkurentsieelisest või standardtarkvara nõuab liiga palju kompromisse: see on kogu vastus, ja ülejäänu selles artiklis on see, kuidas seda lauset kontrollida konkreetse töö käigus, mitte esitlusel. Võrdlus, mis algab funktsioonitabeliga, lõpeb enne algust, sest tabel näitab seda, mida tootja on nimetanud, mitte seda, kes aasta pärast otsustab teie järgmiste muudatuste üle.
Kahe vale valiku tagajärjed erinevad, sest valmistööriist, kuhu olete oma protsessi jõuga sisse pressinud, saab püsitellimuseks pluss Exceliks pluss inimeseks, kes hoiab neid koos, ja see inimene on aasta pärast kallim kui ükski litsents, aga eritellimussüsteem protsessile, mis juba toimib raamatupidamises, postiprogrammis ja standardses CRM-is, on arenduse tulemus, mida peate ise ülal hoidma, kuigi turul hoiab samaväärset toodet juba keegi teine. Esimesel juhul olete ostnud toote ja kirjutanud kõrvale teise süsteemi, teisel olete kirjutanud süsteemi sinna, kus piisas litsentsist, ja mõlemad vead maksavad kauem, kui pakkumises paistab.
Me nimetame selle piiri, sest oleme näinud mõlemat otsa ühe nädala sees: ettevõtet, kes tahtis „oma HubSpotit”, kuigi tal oli vaja HubSpotit, ja ettevõtet, kes kolm aastat kohandas valmis ERP-d oma hinnatabelile ja tuli lõpuks sama tabeliga uue projektina, mitte sellepärast, et „ERP ei oska”, vaid sellepärast, et kompromisse oli juba rohkem kui konfiguratsiooni. Kumbki juhtum ei ole halva tahte tulemus, sest mõlemad algavad lausega „meil on vaja süsteemi”, mis ei ole veel test, ja test algab alles siis, kui kirjutate protsessi ühele lehele ilma tööriista nimeta ja otsite, milline tööriist juba võimaldab lehel kirjeldatud protsessi.
Enne hanget kirjutage, mida süsteem peab esimesel päeval tegema, mida ta teisel aastal unustada ei tohi ja kes tohib seda muuta ilma teise tootja väljalasketa. Kui vastused mahuvad tootesse, mida saab konfigureerida, võtke toode. Kui küsimus on kataloog, hinnad, tellimus ja tarne e-poes, on see poe test ja me ei kirjuta seda siin ümber; kui vastused on protsess, mida konkurent ei saa osta valmistööriistana, alles siis on mõtet rääkida sprindist. Edasi käsitleb artikkel seda järjekorda, mitte konkreetset tööriista.
Mis on standardtarkvara ja mis on tellimustarkvara
Standardtarkvara on tarkvara, mille keegi on juba paljudele kirjutanud ja mille te ostate või tellite, et seda kasutada ilma olulise ümberehituseta. Riigipilve teenusekirjelduses on SaaS kasutusvalmis rakendustarkvara, mis on internetis saadaval; COTS jääb siin valmis kommertstarkvaraks, mida saab osta ja kasutada ilma olulise kohandamiseta. Need on planeerimise määratlused, mitte kohustus eraettevõttele, ja me võtame need siin sõnadena, mis on juba nimetatud, mitte seadusena, mis paneks teile riigiasutuse kooskõlastuse.
Tellimustarkvara on süsteem, mis kirjutatakse teie protsessi järgi, ja Rahandusministeeriumi juhendi järgi on spetsiaaltarkvara lahendus, mis on valdavas osas programmeeritud konkreetse hankija jaoks. Me nimetame seda ka eritellimussüsteemiks, teenuselehel mittestandardseks süsteemiks ja pealkirjas tellimustarkvaraks, ja need ei ole kolm toodet, vaid üks töö: kood, mis algab teie protsessist, mitte tootja eeldusest selle kohta, mis on klient, tellimus või arve, seega erinevus ei ole „parem” versus „halvem”, vaid see, kes tohib seda eeldust hiljem muuta.
Standardtarkvara ei ole ebaõnnestunud tellimustarkvara ja tellimustarkvara ei ole parem CRM, sest WooCommerce on valmis e-kaubanduse toode, Moodle on valmis õppeplatvorm, WordPress on valmis sisuplatvorm, ja me müüme kõiki kolme juurutusena, mitte varjatud arendusena teise nime all. Laravel ei ole toode selles tähenduses: see on raamistik, millel me kirjutame eritellimussüsteeme alates versioonist 4.0 2013. aastal, ja see ei anna kataloogi, ostukorvi ega CRM-i, kuni keegi need on kirjutanud, seega raamistiku ja toote segi ajamine tähendab arvata, et „Laravelil” on juba vastus, kuigi see on ainult viis vastust kirjutada.
Siin aetakse tavaliselt segi püsitellimus ja omandiõigus: SaaS tähendab, et te maksate kasutamise eest ja andmeid säilitab teenusepakkuja, tähtajatu litsents tähendab, et olete maksnud õiguse eest versiooni kasutada ja uuendused on sageli eraldi kuluartikkel, aga eritellimuskood, mille me üle anname, tähendab, et lähtekood, dokumentatsioon ja taristu konfiguratsioon on teie. Ükski neist valikutest ei ole automaatselt parem. Tähtis on selgelt teada, mida te ostate, sest muidu vaidlete aasta pärast selle üle, kas „süsteem on meie oma”, kui tegelikult on püsitellimus, mille saab katkestada.
Test, millega me selle valiku teeme
Test ei ole „kas see ekraan meile meeldib”, vaid see, kas protsess, mida te ei tohi konkurendile loovutada, mahub tööriista, mida konkurent saab osta samast poest: kui mahub, on tööriist õige vastus, sest see tuleb odavam ja seda hoiab keegi, kelle ainus töö on see tööriist, aga kui ei mahu, sest hinnatabel, tellimuse kinnitus või tarnetingimused on see, millega te erinete, saab standardtarkvarast kompromiss, ja kompromiss tähendab siin, et protsess toimub Exceli tabelites süsteemi kõrval.
Sama testi teine pool unustatakse liiga sageli: vajadused on sagedamini ühised kui ainulaadsed, ja postiprogrammi ei ehitata, raamatupidamist, mis juba teeb seda, mida seadus nõuab, ei ehitata, ja standardset müügilehtrit, milles tehing on tehing, samuti ei ehitata. Asutused, kes kulutavad raha kirjalike kriteeriumide järgi, on sama põhimõtet väljendanud teisiti. Rahandusministeeriumi juhendi järgi peab hankija enne hanget kontrollima, kas turul on juba standardlahendusi, sealhulgas täisteenusena pakutavaid lahendusi, ega tohiks hankida spetsiaaltarkvara, kui turul on kuluefektiivsemaid lahendusi. See ei ole Eesti eraettevõtte kohustus ja me ei tee sellest kohustust, kuid sama põhimõtte järgi keeldume arendamast seda, mida saab osta.
Kolmas viga on toote ümberehitamine, kuni see ei ole enam toode, sest konfiguratsioon jääb toetatud piiridesse (väljad, rollid, vood, mille tootja on ette näinud), aga kohandamine, mis tuuma ümber kirjutab, et protsess „lõpuks sobiks”, raiskab just neid eeliseid, mille pärast toode osteti: uuendusi, dokumentatsiooni, seda, et vea leiab keegi teine. Oleme seda näinud Moodle'i juurutustes, kus kontrollime kõigepealt, kas lisandmoodul juba on, ja alles siis kirjutame oma, ning WordPressi saitidel, kuhu me valmisteemat ei pane, sest see toob kümneid funktsioone, mida teile vaja ei ole ja millest saab turvarisk, seega toode võõra tuumaga ei ole eritellimussüsteem, vaid toode, millest olete tootja tuuma välja võtnud.
Selle testi teeme eelanalüüsi töötoas, mitte pakkumise slaidil, sest slaidil võidab alati arendus, mis paistab teie eest hoolitsemisena, töötoas aga protsess, mida saab nimetada. Kui kahe päeva pärast selgub, et protsess mahub valmistööriista, ütleme seda ka siis, kui see tähendab, et selle nädala tehing ei ole meie mittestandardne süsteem, sest artikkel, mis alati lõpeb „ehitame teile oma”, ei ole test, vaid pakkumine, mis peidab end küsimuse taha.
Millal on standardtarkvara õige vastus
Standardtarkvara on õige vastus seal, kus protsess on valdkonnas juba nimetatud ja teie ei ole need, kes selle nime leiutasid, sest e-post, raamatupidamine, mis väljastab arve nii, nagu seadus nõuab, standardne müügi-CRM, õppeplatvorm, mis registreerib kursuse ja läbimise, ning väike pood ühe hinna ja ühe laoga on kohad, kus arendus ei anna midagi, mille eest tasuks maksta vahet litsentsi ja sprindi vahel. Me ei müü neid tooteid „ajutise lahendusena, kuni olete päris süsteemiks valmis”, sest need on nende protsesside päris süsteemid.
Me müüme neid tooteid ka, ja see ei ole peidetud lubadus, et aasta pärast on vaja arendust: WordPress jääb sisuplatvormiks teemaga, mille kirjutame meie, mitte poest võetud valmisteemaga; väikesele poele standardprotsessidega soovitame ise WooCommerce'i; Moodle jääb õppeplatvormiks, mida konfigureerime, migreerime ja kujundame, mitte ei leiuta uuesti. Nende toodete juurutamise hinnad on kirjas teenuselehtedel ja ühes kohas allpool selles artiklis, kus tuleb näidata, et tellimustarkvara alampiir ei ole automaatselt hinnakirja kalleim rida, ja siin piisab öelda, et toode jääb tooteks.
Tagajärg, kui te siiski selles kohas arenduse tellite, ei ole „parem kontroll”, vaid hooldus, mida te enam tuhandete teistega ei jaga, sest postiprogrammi turvaparanduse laseb keegi kõigile välja, oma postiprogrammi paiga lasete välja teie, ja see kõlab vabadusena, kuni tuleb teine öö, mil tuleb parandada see, mille tootja on oma tootes juba parandanud. Me müüme seda vabadust seal, kus protsess selle ära teenib, mitte seal, kus piisab litsentsist, sest muidu müüme teile tööd, mida te aasta pärast vihkate kalli duplikaadina.
Seepärast on ausaim asi, mida saame öelda enne mis tahes mittestandardse süsteemi hinna arvutamist, nimekiri toodetest, mida soovitaksime asemele: kui protsess on õpe, alustage Moodle'iga, kui protsess on sisu, alustage WordPressiga, kui protsess on väike pood, alustage WooCommerce'iga, ja kui protsess on arved ja seaduses ette nähtud arvestus, alustage raamatupidamisega, mis teil juba on, ja alles siis küsige, kas millestki sellest peab saama oma süsteem. See nimekiri ei ole partnerleping, see on test, mida rakendame iseendale.
Millal on tellimustarkvara põhjendatud
Tellimustarkvara on põhjendatud siis, kui protsess on osa teie konkurentsieelisest või standardtarkvara nõuab liiga palju kompromisse, ja protsess võib jääda teie põhitegevust toetavaks ning siiski selle testi läbida, sest test on kompromisside arv, mitte see, kas te müüte tarkvara. Kui standardtarkvara hakkab nõudma, et teist saaks keskmine klient, ja keskmise kliendi roll ei aita teil konkureerida, põhjendab arendust testi tulemus, mitte soov oma ekraani järele.
Liidestus ei ole siin argument iseenesest, sest toodetel on samuti liidesed ja me ühendame need, ja argument algab alles siis, kui liidesest ei piisa ja protsess nõuab, et ajakohaseid andmeid laoseisu, hinna või oleku kohta säilitataks ühes kohas, mida teie kontrollite. Ettevõtte Sadales tīkls kaardiportaal, mille oleme ehitanud Laravelile ja Leafletile, näitab väljalülitusi, vaba võimsust ja liitumistasu, ja see ei ole „kaart pluss plugin”, sest tasu ja võimsus on operaatori protsess, mitte kaarditoote väli; Elektrumi portaalis lisatakse SSO-seanss igale päringule enne, kui Vue konfiguraator kuvatakse, ja see ei ole „energeetika teema WordPressis”, sest seanss on teenuse osa, mitte dekoratsioon.
Värv, logo ja menüüpaigutus ei ole see test, sest need saab teha tootes ja me teeme need tootes: Moodle'i teema teie paletiga, WordPressi teema ilma üleliigseta, WooCommerce'i pood, mis näeb teie moodi välja. Kui ainus, mida valmistööriistas teha ei saa, on „et näeks meie moodi välja”, ei ole te jõudnud tellimustarkvarani, vaid teemani, ja nende kahe segi ajamine tähendab maksta arenduse eest seal, kus piisab kujundusest, ja imestada pärast, miks hooldus on kallis süsteemil, mille ainus erinevus on värv.
Me ei ütle ka, et iga valdkond nõuab automaatselt oma platvormi, sest valdkonna nimi ei ole test, ja test on, kas selle valdkonna protsess teie ettevõttes on sama, mille tootja on juba paketti pannud, või on see teie viis selles valdkonnas töötada, ja seda viisi ei saa osta standardtarkvarana. Kui saab osta, ostke; kui ei saa, on jutt kohandatud ärisüsteemist, ja alles siis tasub rääkida eelanalüüsi töötoast, mitte teemast.
Kolmas tee: toode meie koodiga peal
Standardtarkvara ja nullist arendamise vahel on kolmas tee, mida me samuti müüme ja mille võrdlused kõige sagedamini vahele jätavad: toode jääb tooteks ja peale kirjutame selle, mida toode ei tee, ja see ei ole „natuke tellimustarkvara”, vaid otsus jätta tuum sinna, kus seda hoiab tootja, ja kirjutada ainult see kiht, mis on teie. Ettevõtte Sadales tīkls teenuseportaal töötab October CMS-i platvormil, ja kalkulaatorid, kalendrid ning rikketeade on töö toote peal, mitte uus sisumootor; Moodle'i juurutuses kontrollime kõigepealt, kas hindamise või aruande lisandmoodul juba on, ja alles siis kirjutame oma, sest muidu müüksime teile duplikaati.
Kui küsimus on kataloog, hinnad, tellimus ja tarne, on see poe test, ja see on juba kirjutatud artiklis WooCommerce'i või Laraveli valiku kohta, seega me ei kirjuta seda siin ümber ega muuda mittestandardset süsteemi vaikimisi vastuseks. Kui küsimus on CRM, ERP, sisehalduspaneel või valdkonna protsess, jääge siia, sest pood on üks juhtum samast testist, mitte kogu valiku sisu.
WordPressi poolel paistab kolmas tee keeldumisena, sest valmisteemasid me ei pane, need toovad funktsioone, millest saab turvarisk, ja ehitame puhta teema ainult sellega, mis vaja, ja see on endiselt toode: toimetaja kirjutab WordPressis, mitte meie leiutatud redaktoris, ja uuendused tulevad WordPressist, mitte ainult meie väljalaskest. Vahe selle ja eritellimussüsteemi vahel on see, et sisuprotsess mahub tootesse, aga teema protsess ei mahu ThemeForesti teemasse, ja nende segi ajamine tähendab kas panna võõras teema ja imestada pluginate üle, või ehitada oma CMS sisule, millele CMS juba on.
See piir on ka koht, kus ütleme ei „väikesele ümberehitusele”, mis kolmanda kuu järel juba puudutab tuuma, sest kui kohandusi saab rohkem kui konfiguratsiooni, kui enne iga uuendust tuleb meie koodi kohandada, kui tootja väljal ei ole enam ajakohaseid andmeid, ei ole te enam kolmandal teel. See on juba arendusprojekt, mis peidab end toote nime taha, ja siis on ausam nimetada seda arenduseks ning arvutada kulud vastavalt, sest muidu maksate toote eest, mida enam uuendada ei saa, ja süsteemi eest, mida veel üle võtta ei saa.
Raha ja aeg: põhimõtted, mitte hinnakiri
Eritellimussüsteem maksab meie juures alates 8 000 €, ja täistsükkel võtab tavaliselt 12–32 nädalat, ja see on alampiir, mitte arve, ja 12 nädalat ei ole need samad esimesed kolm kuud, milles lubame kasutatava MVP: lühim tähtaeg on mõeldud väikesele arendusprojektile, MVP on samm, pärast mida süsteemi juba kasutatakse, ja 32 nädalat on suurema töö ülemine piir, mis mahub ka üldises KKK-s suure eritellimussüsteemi jaoks märgitud kuue kuni kaheksa kuu sisse. Laraveli leht algab samast 8 000 € alampiirist ja 6–24 nädalast, ja see ei ole odavam tellimustarkvara: see on leht inimesele, kes juba teab, et töö on Laravel, ja see ei ole test, kas arendust üldse vaja on.
Need arvud ei tohi saada lauseks „tellimustarkvara on kalleim valik”, sest Moodle'i juurutus maksab alates 15 000 €, poe Pro-versioon maksab 9 500 €, ja mõlemad on tellimustarkvara alampiirist kõrgemad, sest üks on suure toote juurutus, teine on pood lao ja B2B-hindadega. Võrrelda 8 000 € alampiiri Moodle'i alampiiriga kui arenduse ja toote hindu on vale aritmeetika, sest võrrelda saab ainult sama protsessi kahte teed, ja isegi siis on mõlemad pooled alampiirid, mitte kogusummad; suuremate mittestandardsete tööde puhul arvestame tunnipõhise mudeli (time & materials) alusel nädalase ülempiiriga, sest fikseeritud hind tähendab seal tavaliselt riskilisa või vaidlust mahu üle, ja tunnihind on 50 € ilma käibemaksuta, kuid tellimuste puhul, mille maht ületab kuue kuu jooksul 200 tundi, määrame selle individuaalselt.
Püsitellimuse ja arenduse võrdlus ei ole samuti valem, milles N aasta pärast üks pool automaatselt võidab. Lepingutes näeme järgmist: SaaS-tasu võib tõusta kasutajate arvu kasvu või indekseerimise tõttu, liidestused jäävad teie kuluks ja andmeid hoitakse teenusepakkuja juures. Soovitatav on koostada väljumisplaan juhuks, kui teenus lõpeb või muutub liiga kalliks. Me ei esita siin protsenti arenduskuludest, sest sellised arvud põhinevad tarnijate väljaannetel ja selliseid numbreid me ei kirjuta, aga põhimõte jääb: püsitellimusega kaasnevad kulud igal aastal ning arendusega alg- ja hoolduskulud. Kulud tekivad mõlemal juhul.
Andmemäärus, mis on liidus kohaldatav alates 2025. aasta 12. septembrist, aitab pilveteenusest eksporditavaid andmeid kätte saada ja keelab teenusepakkujal seada vahetamisele takistusi, aga funktsionaalset samaväärsust nõuab ta taristuteenuselt (IaaS), mitte CRM-ilt, mida te lihtsalt „üle kannate”, ja määrus 2023/2854 ei luba, et protsess kolib failiga kaasa. Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 20 võimaldab andmesubjektil üle kanda tema esitatud isikuandmed, mitte rakenduse, mitte teie konfiguratsiooni, mitte ärireeglid, seega kui tahate süsteemi, mille saate viia teise arendaja juurde, on see lähtekood, mille me üle anname, mitte eksport võõrast paneelist.
Mida me ei ütle, kui räägime tellimustarkvarast
Me ei ütle, et oma süsteem on alati targem, et standardtarkvara on neile, kes „ei ole veel välja kasvanud”, või et kolme aasta pärast on arendus kindlasti tasunud, sest selline kõver ilma teie protsessita on väljamõeldis. Artikkel, mis pärast ausat algust jõuab ikkagi selleni, et tuleb tellida arendus, on läinud liiga kaugele, ja oleme seda piisavalt näinud, et siin peatuda, sest meie eesmärk on lühike ja aus test.
Me ei ütle ka, et Laravel on vastus standardtarkvara küsimusele, sest Laravel on viis, kuidas me kirjutame, kui test on juba näidanud, et arendust on vaja, ja raamistiku müümine inimesele, kellel on vaja Moodle'it, tähendab haamri müümist inimesele, kellel on vaja riiulit. Meie Laraveli leht algab 8 000 € alampiirist ja räägib API-st, järjekordadest ja testidest, aga see artikkel räägib sellest, kas teile seda lehte üldse vaja on, ja nende kahe asja segi ajamine tähendab, et valite tööriista enne, kui olete valinud töö.
Me ei ütle ka seda, et eelanalüüsi töötuba on varjatud viis teid arendusprojekti meelitada, sest töötoa tulemus on plaan, mis jääb kasulikuks ka siis, kui otsustate meid mitte kasutada, ja mõnikord ütleb plaan: võtke toode, mille olete juba nimetanud, ja me juurutame selle, või juurutab keegi teine. Kui see lause kõlab teile kaotatud tehinguna, on see sellepärast, et see on kaotatud tehing, ja me kaotame meelsamini arendustellimuse, mille puhul tuleks kirjutada veel üks CRM, kui saame kliendi, kes aasta pärast küsib, miks ta hoiab süsteemi, mida oleks saanud püsitellimusena kasutada.
Riigihanke jaoks tuleb seda eraettevõttele mõeldud testi kohandada, sest riigi planeerimises küsitakse esmalt, kas turul on juba valmislahendus. See on hankeküsimus, mida me siin ei käsitle. Erasektoris otsustavad teie protsess ja meie hinnakiri. Mõlemad pooled võivad jõuda sama vastuseni, kuigi neile kehtivad erinevad nõuded.
Kuidas see otsus meie juures sünnib
Töö algab kahe- kuni kolmepäevase eelanalüüsi töötoaga, milles koos teie meeskonnaga käime läbi protsessid, kasutajarollid, riskid ja MVP mahu, ja see ei ole slaidihommik, vaid töö, pärast mida saame öelda, kas protsess mahub valmistööriista, kas see nõuab kolmandat teed või vajab see arendust nullist. Kui vastus on toode, on töötuba selle lausega tasunud; kui vastus on arendus, ei ole järgmine samm kood.
Enne produktsioonikoodi valmistame kahe kuni kolme nädalaga klikitava prototüübi, sest selles on meelt muuta odavam kui valmis süsteemis, ja prototüüp ei ole „et oleks midagi juhatusele näidata”, vaid koht, kus näete, et hinnatabel, mille eile nimetasite, on tegelikult teine tabel, ja kus see avastus maksab päevi, mitte kuid. Alles pärast seda algab arendus: esimese kolme kuuga ehitame MVP, mida saab päriselt kasutada, ja edasi laiendame iteratiivselt, kahenädalastes sprintides, igaühe järel demoga.
Lõpuks saate lähtekoodi, dokumentatsiooni ja taristu konfiguratsiooni ning saate need kõik viia teise arendaja juurde, ja see ei ole lubadus, et üleviimine on meeldiv, vaid lubadus, et te ei ole seotud meiega. Suuremates projektides jääme tunnipõhise mudeli juurde nädalase ülempiiriga, ja MVP piiri siiski fikseerime, sest muidu saab „agile'ist” sõna, mille taha maht kaob, ja kui pärast töötuba lähete teist teed, jääb plaan teile, nagu oleme teenuselehel kirjutanud, ja see artikkel seda ei muuda.
Enne kui kirjutate meile, kirjutage protsess ühele lehele ilma tööriista nimeta ja märkige, millised protsessi osad ei tohi sõltuda teise tootja väljalasetest: kui leht on tühi või sellel on ainult „et oleks oma süsteem”, vajate toodet, ja me ütleme seda ka, aga kui lehel on protsess, mida konkurent ei saa osta valmistööriistana, tasub rääkida arendusest. Kirjutage meile, kui tahate, et loeksime selle lehe koos teiega läbi ja ütleksime, milline lahendus teile sobib, ka siis, kui vastus on võtta toode, mille olete juba nimetanud.
Korduma kippuvad küsimused.
Kuidas aru saada, kas vajan tellimustarkvara?
Kui teie protsess mahub valmistööriista, võtke valmistööriist, see tuleb odavam. Tellimustarkvara on põhjendatud siis, kui protsess on osa teie konkurentsieelisest või standardtarkvara nõuab liiga palju kompromisse. Kirjutage protsess ühele lehele ilma tööriista nimeta ja märkige, millised protsessi osad ei tohi sõltuda teise tootja väljalasetest. Kui jääb ainult „et oleks oma süsteem”, vajate toodet, mitte arendust.
Kas valmis CRM või ERP on kehvem kui oma süsteem?
Ei. Standardtarkvara ei ole ebaõnnestunud tellimustarkvara ja tellimustarkvara ei ole parem CRM. WooCommerce'i, Moodle'it ja WordPressi müüme ise toote juurutusena, mitte varjatud arendusena. Oma süsteem on põhjendatud siis, kui protsess on osa teie konkurentsieelisest või standardtarkvara nõuab liiga palju kompromisse, mitte siis, kui tahate teist värvi sama protsessi peale.
Kas tellimustarkvara alampiir tähendab, et arendus on tootest kallim?
Ei. Mittestandardne süsteem maksab alates 8 000 €, ja see on alampiir, mitte arve. Moodle'i juurutus maksab alates 15 000 €, poe Pro-versioon maksab 9 500 €, ja mõlemad on sellest alampiirist kõrgemad, seega tellimustarkvara alampiir ei ole hinnakirja kalleim rida. Suuremate mittestandardsete tööde puhul töötame tunnipõhise mudeli alusel nädalase ülempiiriga, ja tunnihind on 50 € ilma käibemaksuta, kuid tellimuste puhul, mille maht ületab kuue kuu jooksul 200 tundi, määrame selle individuaalselt.
Kellele kuulub kood pärast tellimustarkvara arendamist?
Teile. Lähtekood, dokumentatsioon ja taristu konfiguratsioon antakse üle ja te saate need kõik viia teise arendaja juurde. Andmemäärus aitab pilveteenusest eksporditavaid andmeid kätte saada, aga ei ehita protsessi ümber teise CRM-i. Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 20 võimaldab andmesubjektil üle kanda tema esitatud isikuandmed, mitte rakenduse.
Kas võib alustada standardtarkvaraga ja hiljem minna oma süsteemile?
Jah, ja sageli on see õige algus, kui protsess ei ole veel selgelt määratletud. Kolmas tee on toode meie koodiga peal, kuni tuum jääb tootja kätte. Kui kohandusi saab rohkem kui konfiguratsiooni, on ausam nimetada seda arenduseks ning arvutada kulud vastavalt, mitte peita seda toote nime taha.
IT-süsteemide arendus ettevõtetele ja asutustele: ettevõttesisesed süsteemid, veebiplatvormid, registrid ja integratsioonid. Alustame protsesside analüüsist ja prototüübist, seejärel arendame esimese kasutatava versiooni.